/ 100 KONSERVEERITUD ESET

  jrk Eseme nimetus Autor /Töökoda Dateering Mõõdud Materjal, tehnika Omanik Legend Seisund Konserveerimine Aasta, konservaator
pilt_3892 1 Eesti Riigilipu prototüüp, Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge Ühe versiooni kohaselt õmblesid lipu kolm naist: Emilie Beermann, helilooja Karl August Hermanni abikaasa Paula ja tulevane helilooja Miina Hermann (Härma). 1844.a. 174 x 375 cm Lipp on valmistatud naturaalsest siidist vabrikuriidest ja kokku õmmeldud kolmest võrdse laiusega sinisest, mustast ja valgest paanist. Masinõmblus. Valge ja sinise paani külge on õmmeldud brokaatnarmad, lipu otsal need puuduvad. Vardapoolses otsas on 8 hõbetatud pronksist kinnitusrõngast. Lipu juurde kuulub brokaatnööridest köis, mille otstes on samast materjalist ilututid. Eesti Üliõpilaste Selts. Ajaloolist lippu eksponeeritakse Eesti Rahva Muuseumis. Pöördelisel 1940. aastal oli lipp hoiul Eesti Rahva Muuseumis Raadil. Sama aasta augustis vahetasid EÜS-i liikmed muuseumis asunud originaallipu salaja koopia vastu. Koopia edasisest saatusest pole midagi teada. Originaal maeti 1944. aastal pakituna raudkasti Vaimastveres EÜS-i liikme Karl Auna kodutalus köögi korstnajala alla. Peidikust teadsid vaid kolm EÜS-i liiget ja taluperemees Aleksander Aun. Lipu peitjaist põgenes K. Aun läände, Harald Tammur ja Rudolf Saago aga arreteeriti. Eestisse jäi ainult üks inimene, kes teadis lipu asukohta – vana taluperemees. Enne oma surma 1955. aastal näitas A. Aun peidupaika oma naisevennale Rudolf Korgile. Pärast Eesti taasiseseisvumist tõi perekond Kork 26. detsembril 1991 lipu Läänemardi talu peidikust välja ning 24. veebruaril 1992 anti see üle Eesti Üliõpilaste Seltsile. 50 aastat peidikus olekut ei olnud lippu kahjustanud, kuid pikaajalisest kokkulapituna seismisest olid kangas teravad voldid ja kortsud. Lipu kahjustused olid seotud varasema kasutusega: valge paan muutunud kollakaks, sinine toon rohekamaks ja valge paani kangas oli tugevalt lagunenud. Rõngaste kinnitusplaatide alune valge ja sinine kangas oli rebenenud. Kinnitusrõngaste eemaldamine, mehhaaniline puhastamine ja poleerimine. Lipu pesemine ja sirutamine. Rebendite ja aukude paikamine liimiga kaetud naturaalse siidiga (crepeline, Prantsusmaa; akrüülliim Lascaux 360 HV). Brokaatnarmad niisutati ja sirutati nööpnõelte abil. Konserveeritud 1992.a. Konservaatorid Merike Neidorp, Heige Peets
pilt_3456 2 Aino Kallasele kuulunud silindersekretär "chiffonier" Teadmata 1800-1850.a. 127 x 55 x 125 cm Valmistatud tammest, mahagonist ja mahagonspoonist. Messingpanustega. Tallinna Linnamuuseum TLM _ 8405:32 KM 131 Kuulunud Aino Kallasele. Töölaus, mida kirjanik väga kalliks pidas, see on ainus mööbliese, mis temaga enam kui neljakümne aasta jooksul kaasa rändas - Peterburist Tartu, Tartust Kallaste villasse, sealt Helsingisse, Londonisse, Tallinnasse. Tegemist oli vanemate pärandusega. Puidu seisukord oli äärmiselt halb. Olaliselt oli kapp juba lahti võetud, Ebastabiilsetest hoiutingimustest tekkinud läbivad praod. Konstruktsioonis liited ja tappühendused aja jooksul lagunenud ja osaliselt purunenud või puudu. Kogu kapp demonteeriti, konstruktsioon korrastati, tehti puuduolevad detailid. Olemasolevad metallpanused puhastati ja nende eeskujul valmistati puuduolevad. Uuendati silinderkaane ja töölaua avamise-sulgemise süsteem. Konserveeritud 1995-2005.a. Konservaatorid: Vaabo Vainomaa, Tarmo Rebina, Asso Peever, Helmut Välja
pilt_3462 3 Kunstnike Kristjan ja Paul Raua beebitanud Ema Henriette Loviisa Raud 1865.a. Tanu I - esiserva P 26 cm, L (keskel peapeal) 12,5 cm, L (all servas) 9 cm, kukladetaili P (max) 8,2 cm, L 6,5 cm. Tanu II - kanditud serva ümermõõt 43 cm, siilude max P 16 cm, L u 8 cm Tekstiil Eesti Kunstimuuseum EKM j 41197 KR 460/ab Kaksikvendadest kunstnike beebitanud on täiesti erinevad. Lõiked ja kujundus viitavad traditsioonilisele lapsetanu kujundusele kuid kaunistusvõtted erinevad. Tanud olid väga haprad ja äärmiselt kriitilises olukorras. Deformeerunud ja tolmused tanud on imehaprast tekstiilist, mille värvid on pleekinud. Tanud on olnud pikaajaliselt hoiustatud kortsunud vormis ja osaliselt on ka valguse käes seismisest tekkinud pleekimine. Tanude konserveerimise oluliseim ülesanne oli luua pikaajaliseks säilitamiseks toetusvormide valmistamine. Tanudele teostati märgpuhastus. Sirutatud tekstiil toestati sobivaks toonitud siidist loorkangaga. Mõlemad tanud toestati peene pärlnõela ja siidiniidiga side- ja traagelpisteid kasutades. Konserveeritud 2017.a. Konservaator Liili Aasma
pilt_3468 4 Käsikiri "Suguvend Johannes" lk 66-67 Eduard Vilde u 1891.a. 20x30 paber Tallinna Kirjanduskeskus Eduard Vilde "Suguvend Johannes". Sisu: Talupere noorim poeg leiab sirgudes, et tema on loodud luuletajaks. Ema-isa peavad säärast kutsumust lausa nõdrameelseks, ent noormees ei jäta oma jonni. Käsikiri oli heas korras Käsikiri ainult digiteeriti- sellele eelnes elementaarne kuivpuhastus digiteerijad: Jaanus Heinla ja Martin Sermat
pilt_3469 5 Tool Teadmata kohalik meister 1900-1930.a. 96 x 40 x 41 cm Juugend raamtool kandiliste jalgadega. Iste kõva, tahapoole kitseneva raamiga, toolipõhi valmistatud väljapressitud ristvineerist. Seljatoe, korju ehk leeni moodustavad põik- ja püstlauakesed. Kasutatud on kasepuitu. Tool on peitsitud ning seejärel lakitud. Harjumaa Muuseum HMK 2624 AJ 858 Nn "kolmepulga tool" on igas kodus leiduv rahvatool. Puiduk esines mehhaanilisi vigastusi, tappühendused olid liimist lahti. Samuti esines kahjustusi viimistluskihl. Tool demonteeriti, puhastati ja liimiti uuesti kokku. Viimistluskiht uuendati. Konserveeritud 2007.a. Konservaator Aare Vest
pilt_3472 6 Jacob- stiilis lauake Venemaa 19. saj algus 71 x 67 x 41 cm Okaspuidust laud on kaetud mahagoni spooniga, millel on messingist panused. Laud on poleeritud Eesti Kunstimuuseum EKM j 54686 VMö 143 Laud on kuulunud Lossi plats 7 aadressil asunud Riigivanema maja invenari hulka. Hoone on täna Saksamaa Liitvabariigi suursaadiku residents. Toompealt on mööbliese jõudnud Kadrioru lossi ja täna on see muuseumi kogus. Laua tappühendused olid lahti ja šellakpoleer täiesti kahjustunud. Messingist liistud olid lahti ja osaliselt puudusid. Laua konstruktsioon liimiti, šellaki pinda puhastati ja taastati poleer. Puuduvad messingist liistud lisati ja olemasolevad puhastati. Konserveeritud 2015.a. Konservaator Mart Verevmägi
pilt_3553 7 Trikoloori värvides särp, tekstiga "Ilmameister tõstmises Alfredile Neulandile Peterburis 24.VII 14" Teadmata 1914.a. 188 x 17 cm Kolmest siidipaelast kokkuõmmeldud lint: sinine (lilla?) siid, must atlass-siid, valge (kreemjas) muareesiid. Tekst lindi keskosas on musta trükivärviga. Eesti Spordimuuseum ESM Fp.1959:1 Tekst särbil "Ilmameister tõstmises Alfredile Neulandile Peterburis 24.VII 14" Siidipaelte algne värvus muutunud. Materjalis rebendid ja kanga kaod. Narmad kohati hävinud. Särbi pinna puhastamine dest. vee tompoonidega ja niiske lindi sirutamine. Rebendite ja materjali kadude toestamine sobiva tooniga naturaalsele siidile (teatrigaas) niidi-nõela ja liimi meetodil ( akrüülliim Lascaux 360 HV ). Konserveeritud 2002.a. Konservaator Merike Neidorp
pilt_3535 8 Kipsreljeef: Eesti Pääste Komitee Teadmata 1918.a. teadmata Kipsist valatud (täitemassiks jõhvid) reljeef, millele on antud värviga pronksi imitatsioon. Eesti Ajaloomuuseum. AM 17441 K 3936 Reljeefil on kolme mehe portreed (K.Konik, K.Päts ja J.Vilms) ja lindil tekst Eesti Pääste Komitee 24.W.1918. Objekt määrdunud, ühtlaselt tumenenud ja pinnal kipsikaod. Varasemad toneeringud. Riputussüsteem katki. Pinna puhastamine (triammoonimtsitraat:etanool). Kipsiparandused, viimistus ja toonimine. Konserveeritud 2016.a. Konservaator Aire Aksiim
pilt_3539 9 Kaart "Eesti tuletornid Teadmata 1918.a. teadmata Puittselluloospaber, trükis. Tuletorne tähistavad märgistused käsitsi koloreeritud. Erakogu Tekst kaardil: Soome laht. RISTINA_PEETERBURI.Kaardi aluseks vene merekaart nr 1557. Tekst osaliselt loetamatu, kuid näha on aastaarvu 1918. Kaart deformeerunud, pind määrdunud, paberis on rebendid ja puuduvad osad. Kuivpuhastamine, rebendite paikamine ja taustamine kartongile (annab võimaluse riputamiseks). Konserveeritud 2001.a. Konservaatorid Maris Allik, Sille Feldberg
pilt_3541 10 Aumärk, Kaitseliidu Valgeristi III klass Roman Tavast 11 XI 1918 3,9 x 8,9 x 0,7 cm Emailitud rist, keskel hõbedast vapp. Valmistatud Roman Tavasti töökojas Tallinnas. Iisaku Muuseum IM 4948:2E Valgerist antakse kaitseliitlasele eriliste teenete eest või eriti eeskujuliku või pikaajalise teenistuse eest Kaitseliidus. Ordenit annetatakse ka teistele Eesti ning välisriikide kodanikele Kaitseliidule osutatud eriliste teenete eest. Kergelt määrdunud. Lindi kinnituse metallosal roosteplekid. Roosteplekid eemaldati mehaaniliselt ja töödeldi roostemuunduriga. Konserveeritud 2007.a. Konservaatorid: Helmut Välja, Heige Peets
pilt_3930 11 Vabadusristi II liigi 3 järgu aumärk Kavandi kujundaja: Peet Aren, teostaja: Saksa firma Anton Werner ja Söhne. Hiljem valmistati ka Roman Tavasti ja Ruben Rekkori töökodades 1919.a. teadmata Hõbe, email, tekstiil Erakogu Vabadusrist on asutatud 1919. aastal Vabadussõja-aegsete teenete tunnustamiseks. Vabadusristi aumärk on sõjaline teenetemärk Eesti iseseisvuse kaitsmiseks peetava sõja puhul. Vabadusristi väljaandmine lõpetati 1925 aastal. Aumärk oli määrdunud ja tekstiil rebenenud. Aumärgi metallosa puhastati ja lint parandati. Konserveeritud 2016.a. Konservaatorid Helmut Välja, Ruth Paas, Liili Aasma, Heige Peets
pilt_3893 12 A. Laikmaa õpilasstuudio näituse kuulutus Teadmata 1919.a. 112 x 159 cm Õlimaal linasel lõuendil Läänemaa Muuseum Kunstniku õpilastööde näituse plakatit on kasutatud mitme näituse väljakuulutamiseks. Lõuend oli väga must ja robustselt paigatud. Maalitud kuulutus on olnud kunagi pingutatud alusraamile. Üle kogu töö pinna olid tugevad pikilõhed. Maalingupinnale tehti märgpuhastus ja sirutati. Töö dubleeriti linaselel lõuendile. Pärast alusraamile pingutamist kaod taandati ja toneeriti. Konserveeritud 1998.a. Konservaator Üüve Veski, Marika Mängel
pilt_3504 13 Käekott Eduard Taska töökoda 1920-30-ndad 20 x 25 x 37 cm Anillinvärvidega pruuniks toonitud taimparknahk. Kott on valmistatud vool- ja lõiketehnikas. Mustriks on rahvuslik lillornament. Koti ääred põimitud peenikese nahkribaga ja rihmad punutud nelja nahkribaga ümber nööri. Rakvere Muuseum RM 6276 aj.1 Eduard Taska nahktoodete kvaliteet ja kujundus olid väga hinnatud. Taska õppetöökojas olid erialadeks köitmine, kuldamine ja kaunistatud nahatöö. Töösturi ja õpetajana arendas Taska Eesti nahkehistööd väga kõrgele tasemele Nahapind ja äärepõime kulunud. Ripskoes voodrikangas rebenenud. Kotil olid varasemada nahaparandused. Koti pinna puhastamine dest veega. Deformeerunud sisepapi asendamine uuega, uue sisevoordi valmistamine. Rebenenud naha parandamine taimparknahaga. Konserveeritud 1998.a. Konservaator Reet Brido
pilt_3507 14 Vaskpuhkpill, KL Lääne Malev Esto-Muusica, Tallinn 1920-ndad 60 x 22 x 20 cm Messing, kohrutus, valumehaanika. Läänemaa Muuseum Pillil on märk ja tekst B.F.ESTO-MUUSICA TALLINN. ja K.L.Lääne Malev no 11. Metall oli korrodeerunud, pinnal mõlgid ja kriiped. Metalli puhastamine (EDTA), poleerimine, lahtiste detilide jootmine, pinna vahatamine. Konserveeritud 1999.a. Konservaator Helmut Välja
pilt_3512 15 Mensuurirapiir Teadmata 1920-ndad 120 x 10 x 12 cm Kroomitud teraga rapiir, mille käepide on vormistatud valge sameti ja rohelise ning sinise kaleviga. Erakogu Mensuur on üliõpilasorganisatsioonides isiku auhaavamise puhul rapiiridega peetav duell. Rapiiri metall osad on heas seisus. Korrastamist vajab käekaitsme vormistuses olev tekstiil, milles oli tuhmunud ja milles oli auke ja roosteplekke. Metallosad puhastati ja poleeriti. Tekstiil pesti ja paigati, valge samet asendati uuega. Konserveeritud 2005.a. Konservaatorid: Ruth Paas, Helmut Välja
pilt_3517 16 Skulptuur. Naise pea Jaan Koort 1920-ndad 25 x 60 x 45 cm Büst on valmistatud kipsist. Erakogu Kunstniku meisterlikud ja rahu voogavas vormingus skulptuurid on väga iseloomukad. Lisaks skulptuuride loomisele tegeles Jaan Koort ka maalimisega Kipspea oli tugevalt määrdunud, otse üle naise näo jooksis pragu. Skulptuurile tehti üldpuhastus, roosteplekid pleegitati. Pragu täideti ja skulptuur toneeriti. Konserveeritud 2000.a. Konservaator Ruth Treimut
pilt_3955 17 Vabadussõjas osalenu medal "Kodu kaitseks" Kavandi kujundaja: August Timus, teostaja: Prantsuse firma Arthus Bertrand ja hiljem Roman Tavast 1920.a. teadmata Vasesulam ja tekstiil Erakogu 15. jaanuaril 1920 kuulutas Sõjaministeerium välja konkursi Vabadussõja mälestusmedali kavandi väljatöötamiseks. Mälestusmedal kujutas endast rinnal kantavat lindiga medalit ning oli mõeldud nii rindel võidelnutele kui rinnet tagalast toetanutele. Seda medalit anti kõikidele Vabadussõjas osalenutele. Medal oli määrdunud ja tekstiil rebenenud. Medali metallosa puhastati ja lint parandati. Konserveeritud 2016.a. Konservaatorid Helmut Välja, Ruth Paas, Liili Aasma, Heige Peets
pilt_3524 18 Konservikarp "Tallinna kilud" K. Heinmann & H. Mikker. Tallinn, Kalda tn 6 1920-ndad kõrgus 5,3 cm, diameeter 10,4 cm Tinatatud raudplekk Eesti Meremuuseum MM 3001/ Aj e 1826 Populaarne toode läbi aastasaja. Karp on kergelt deformeerunud ja seest tugevasti korrodeerunud. Karbi korrodeerunud pind puhastati ja töödeldi roostemuunduriga. Karbi pind kaeti kaitselakiga. Konserveeritud 2014.a. Konservaator Helmut Välja ja Ingrid Pihelgas
pilt_3549 19 Tallinna plaan Teadmata 1920-ndad 58,9 x 73,7 cm Värviline trükis paberil Tallinna Linnamuuseum TLM 13148:2 Dmk Varajane plaan Tallinna tänavavõrgustikust, kus on veel säilinud otsetõlked tsaariaja tänavanimedest. Kaart oli väga kortsus ja paber koltunud. Murdekohad olid toestatud paberiribadega, servad rebenenud. Kaardile tehti kuivpuhastus ja märgtöötlus veevannis. Kadude alad täideti ja kulunud murdejooned ja rebendite servad toneeriti. Konserveeritud 2012.a. Konservaator Riin Rohtla
pilt_3899 20 Rahva kogunemine 1. mail Pada linnamäel Seil Johannes 1920-ndad kõrgus 9,7 cm, laius 12,8 cm must-valge klaasnegatiiv Virumaa Muuseumid SA Olustikufotod minevikust on ka täna väga kõnekad ja aitavad kontekstualiseerida olukordi ja inimesi. Seisukord digiteerimisel oli väga hea. Klaasnegatiiv ainult digiteeriti Digiteeritud 2017.a. Digiteerija Kairi Kruus
pilt_3898 21 Teavitus plakat Scientific Temperance Federation Boston, Mass 1920.a. teadmata paber Eesti Tervishoiu Muuseum THM_Tr2321-03 Maailma Karskusliit ja Eesti Karskusliit avaldavad: Miks Ameerikas alkoholijoomine ära keelati? Alkohol nõrgendab spordimehi ja toob neile kaotust Seisukord digiteerimisel oli halb Digiteeritud 2017.a. Digiteerija Kairi Kruus
pilt_3963 22 Maal "Kaugel näen kodu kasvamas Oskar Mägi 1922.a. 134 x 211 cm Õlimaal lõuendil. Pühendatud Eesti Vabariigi algusele. Maali paremas ülemises nurgas tekst: "Kaugelt näen kodu kaswama. K.w.p.s. Viljandi Muuseum VM 10926:1 Paatoslikud kompositsioonid inimeste ja sümboolikaga oli ajaomased 1920/30ndatel Maali pind oli väga määrdunud, esines lõuendi rebendeid ja kohati oli krundi side lõuendiga väga nõrk. Töö pealispind oli tugevas kraklees ja määrdunud. Maalil teostati pinnapuhastus, rebendid toestati, krunditi ja toneeriti. Kuna vana alusraam oli jäik ja staatiliste nurkadega vahetati see välja. Konserveeritud 2003-2004.a. Konservaatorid: Kai Merilain, Marika Mängel
pilt_3559 23 Riigikogu hoone mööbel Kavand: Herbert Johanson, teostus: Luterma vabrik 1922.a. Tool: 85 x 43 x 50 cm. Laud: 71 x 60 x 40 cm. Pink: 87 x 199 x 50 cm Peitsitud ja lakitud kasepuit Riigikogu Kantselei 1922 a valminud ekspressionistlikus stiilis parlamendihoone oli toona maailama moodsaim. Riigikogu hoone ja istungisaali ühtse kompositsiooni loomiseks kujundasid arhitektid ka mööbli. Selle valmistas Tallinnas asuv Lutheri vabrik Eugen Habermanni ja Herbert Johansoni jooniste järgi. Kuna Soomest maarjakaske saada ei õnnestunud, otsustati mööbel katta Eesti kirju kase spooniga. Mööbli tappühendused olid head, viimistlus korduvalt üle lakitud sünteetilise lakiga Puidupinnad puhastati ja lakiti šellakiga, istme osale ja laua plaadile kanti kiht sünteetilist lakki. Konserveeritud 2000.a. Konservaator E. Tedre, R.Nõmm, T. Opahhova
pilt_3566 24 Riigikogu istungisaali mööbel Kavand: Eugen Habermann ja Herbert Johanson, teostus: Luterma vabrik 1922.a. teadmata Peitsitud ja lakitud kasepuit Riigikogu Kantselei 1922 a valminud ekspressionistlikus stiilis parlamendihoone oli toona maailama moodsaim. Riigikogu hoone ja istungisaali ühtse kompositsiooni loomiseks kujundasid arhitektid ka mööbli. Selle valmistas Tallinnas asuv Lutheri vabrik Eugen Habermanni ja Herbert Johansoni jooniste järgi. Kuna Soomest maarjakaske saada ei õnnestunud, otsustati mööbel katta Eesti kirju kase spooniga. Puitpindade viimistlus oli kulunud, polstrid väsinud ja tappliidesed osaliselt lahti. Laktised tappühendused puhastati, tehti puiduparandused ja tapid liimiti. Puidupinnad puhastati ja lakiti šellakiga, Polster kaeti musta plüüsiga. Konserveeritud 1998.a. Konservaator K. Allik, G. Kollom, V. Vainomaa
pilt_3573 25 Medal „ Elu peastmise eest” (Punane Rist) Teadmata 1920-ndad 11 x 1,5 cm Autasu on valmistatud metallist, lint siidist. Erakogu Medal otsustati Helene Runkholmile ja Alexander Runkholmile anda Mereasjanduse Peavalitsuse juhataja ettepanekul Eesti Punase Risti Peavalitsuse koosoleku otsusega 25.09.1924, kuna nad oma elu kaalule pannes päästsid m/l „Klaara“ meeskonna, nimeliselt Johannes Piibermanni ja Joh. Linkr[u]se elu uppumise surmast. Lint oli rebenenud ja kaotanud algse värvi, koltunud ning kortsunud. Siidlint kuivpuhastati ja toestati hõreda sidusega siidkangaga. Konserveeritud 2010.a. Konservaatorid: Helmut Välja, Ruth Paas, Vilja Sillamaa
pilt_3580 26 Eesti Vabariigi ohvitseri paraadmõõk CARL EICKHORN SOLINGEN 1920-30-ndad 110 x 10 cm Kullatud pronksist käepidemega nikeldatud paraadmõõk. Sepis, valu, galvaanika ( kuldamine, nikeldamine). Viljandi Muuseum Eesti Maaväe ohvitseri mõõk on toodetud Saksamaal. Konstruktsioon hea, metalldetailid korrodeerunud, kullatis ja nikkelpind kohati hävinud. Korrosiooni keemiline töötlus (EDTA, passiveerimine , poleerimine, vahatamnine. Kahjustunud kullatist ja nikkelpinda ei taastatud. Konserveeritud 2000. Konservaator Helmut Välja.
pilt_3586 27 Kauss Portselanvorm: Bavaria, dekoor: Langebraun/Tallinn 1920-1930-ndad läbimõõt 14,5 cm, sügavus 3,3 cm Portselan. Vormivalu. Valge glasuur, põhjal trükipilt (puuviljkobar). Kahekordne põletus. Eesti Ajaloomuuseum AM 34937K12795 Langebrauni portselan on Nikolai Langebrauni portselanimaali töökojas kaunistatud portselan. Töökoda tegutses Eestis 1920. ja 1930. aastatel ning kaunistas välismaalt sissetoodud portselani (sh Bavaria toodang). See oli Eesti esimene tööstuslik portselanimaali töökoda. Kauss oli varasemalt liimitud, pindadel tumenenud liimijäägid. Üks kild puudus. Vanade liimiliidete lahti "sulatamine" atsetooni kompressidega, pindade puhastamine ja kildude kokku liimimine (Araldite 2020). Puuduva killu modelleerimine, toonimine ja liimimine. Konserveeritud 2002.a. Konservaator Made Evalo
pilt_3589 28 Ohvitseri paraadmõõk Saksamaa, Carl Eickhorn Solingen 1920 - 1930.a. 110 x 10 x 10 cm Kroomnitud teraga pronksist käekaitsega paraadmõõk. Pronksist käekaitsel on vapp kolme lõvi kujutisega. Käepideme otsas lõvi pea kujutis. Mõõda tupp valmistatud kroomitud raudplekist. Erakogu Ka see erakogus olev Eesti Maaväe ohvitseri mõõk on toodetud Saksamaal. Mõõda tupel olid ulatuslikud rooste kahjustused. Kroom viimistlus osaliselt hävinenud. Rooste eemaldati ja metallipind kaeti kaitsva kihiga: osaliselt lakiga ja osaliselt vahaga. Konserveeritud 2003.a. Konservaator Helmut Välja
pilt_3591 29 Sini-must-valge särp Teadmata 1925.a. 25 x 255 cm Siidist lipp, kuldsete brokaat narmastega ja kuldsete kirjadega, mis on peale trükitud. Tallinna Linnamuuseum/E.Vilde Majamuuseum TLMEVM 2010Aj125 Särp on kingitud Eduard Vildele 60. sünnipäeva puhul Estonia Teatri poolt. Särbi ühe külje keskmisel, mustal siilul on kuldtähtedega kirjutatud “EDUARD WILDE’LE 60-a. sünnipäeva puhul”, paremäärde “”ESTONIA” TEATER 10/III 25.”. Lint oli kortsunud, tekstiili teravates murdejoontes esines hulgaliselt rebendid ja kohati ka materjali kadusid. Särp sirutati ja toestati liimiga aluskangale. Kullavärviga tekst kinnitati. Konserveeritud 2007-2008.a. Konservaator Anna Zenkevitš
pilt_3934 30 Rahvusvärvides leinalindiga metallpärg Teadmata 1924 90 x 95 cm, ümbrisvann 127 x 105 x 31 cm. Pärg on klaasakendega tsingitud raudplekist ümbrisvannis. Jämedast metalltraadist ovaalile kinnituvad viiestes puntides vahtralehed, mis moodustavad pärja kahara taustafooni. Lisaks on kase,- loorberi- jt taimelehtedega oksi ning erinevad lilled (kallad, liiliad, roosid ,valged „sinililled“) ja eksootiliste taimede lopsakad üksiklehed. Pärja ülemisele osale on traadiga kinnitatud pärjalint. Tekst lindil: „RISTI“ langenud Wabadussõja kangelastele Sõjaministeerium. EELK Risti kiriku kogudus, Harjumaa Pärg on eksponeeritud kiriku eeskoja lõunapoolsel seinal ning on nähtav kõigile kirikusse sisenejatele. Pärg leiti 2010. aastal Risti kirikust pööningu koristustööde käigus. Pärjalindilt loetavad tekstikatkendid köitsid leidjate tähelepanu, sest need viitasid pärja kuulumisele kohaliku Vabadussõja mälestusmärgi juurde. Harju-Risti Vabadussõja mälestusammas avati 29. juunil 1924 ja on üks neist vähestest monumentidest, mis okupatsiooniaastatel terveks jäid. Metalldetailid olid korrodeerunud, pärja vorm ja detailid deformeerunud. Lindi valge kangas oli määrdunud, roosteplekiline ja tükkideks rebenenud. Siid oli pleekunud ja kollaseks muutunud, kanga algset sinist tooni võis näha vaid lindi voltides. Siidi lagunemise tõttu oli osa kangast killunenud ja tekstiga pinnad paiguti hävinud. Risti koguduse sooviks oli konserveerida pärg nii, et seda saaks alaliselt kirikus eksponeerida. Metalldetailide puhastamine, passiveerimine, värvikihi taastamine. Pärjalindi toestamine aluskangale ja hävineva tekstiga siidi katmine võrkkangaga, mis tagab tugevalt kahjustunud linditekstiilide eksponeerimise rippuvana pärjal. Konserveeritud 2012-2013. Pärja konservaatorid :Heige Peets ja Jolana Laidma, Helmut Välja (ümbrisvann), Ingrid Pihelgas (metall detailide koloreering), Heige Peets (pärjalint).
pilt_3604 31 Eesti Kaitseliidu X aastapäevale pühendatud peeker Peekri äärel tekst: Lito: J.Männik ja G. Linholn, Tallinn 1928.a. kõrgus 12,5 cm, peekri suu diameeter 8,2 cm ja põhja diameeter 6,0 cm Tinatatud raudplekist peeker on kaetud heraldilise polükroomse pildiga Eesti Ajaloomuuseum AM_28341 K 10320 Peeker tähistab Eesti Kaitseliidu X aastapäeva. Peekril olid ulatuslikud roostekahjustused, mis hakkasid osaliselt läbi polükroomia paistma. Hilisemad lakikihid eemaldati 5%-lise triammooniumtsitraadi vesilahusega ja peekrile tehti roostevastane tõrje. Peeker sai uue kaitselaki. Konserveeritud 2017.a. Konservaator Helmut Välja ja Ingrid Pihelgas
pilt_3951 32 Kotkaristi IV klassi aumärk Valmistajad: Roman Tavasti ja Joseph Kopfi töökojad Tallinnas 1928.a. teadmata Hõbe, email, tekstiil Erakogu Kotkaristi teenetemärgi on asutanud 1928. aastal Kaitseliit Eesti iseseisvuse 10. aastapäeva puhul. 15. juulil 1920 vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseadus keelas kodanike autasustamise rahu tingimustes. Seega polnud riigil pärast Vabadusristi väljaandmise lõpetamist 1925. aastal enam sõjalist teenetemärki. Tegelikult kujunes Kotkaristist Eesti riiklik sõjaline aumärk. Aumärk oli määrdunud ja tekstiil rebenenud. Aumärk metallosa puhastati ja lint parandati. Konserveeritud 2016.a. Konservaatorid Helmut Välja, Ruth Paas, Liili Aasma, Heige Peets
pilt_3907 33 Viru-Nigula Ühismeierei avamis pidustused Seil Johannes 1929.a. kõrgus 9,7 cm, laius 12,8 cm must-valge klaasnegatiiv Erakogu Suur hulk huvilisi on kogunenud Viru-Nigula Ühismeierei avamis pidustusele. Seisukord digiteerimisel oli väga hea klaasnegatiiv ainult digiteeriti Digiteeritud 2016.a., digiteerija Jaanus Heinla ja Mari Siiner
pilt_3908 34 Viru-Nigula Tarwitajate ĂĽhisus Viina pood Teadmata 1929.a. teadmata must-valge klaasnegatiiv Viru-Nigula Tarvitajate Ăśhisuse hoone koos juurdeehitusega Seisukord digiteerimisel oli hea Digiteeritud 2016.a., digiteerija Jaanus Heinla ja Mari siiner
pilt_3612 35 Maal. Linda A. Kivi 1930-ndad 69,5 x 93,5 cm Õlimaal lõuendil. Figuraalkompositsioon. Läänemaa Muuseum HM 1267 K Pildiline tõestus Ülemiste järve sünniloost. Lõuendil esines tugev deformatsioon ja kaks rebendit. Värvikihi side aluskihiga hea, kaod esinesid rebendite kohal. Deformatsioonid ja rebendid kõrvaldati. Kaod krunditi ja toneeriti. Teostati üldine pinnapuhastus. Konserveeritud 2006.a. Konservaator Marika Mängel
pilt_3620 36 Johan Pitka kipspea Teadmata 1930-ndad kõrgus 43 cm Skulptuur on valmistatud kipsist ja värvitud pronksvärviga. Eesti Kaitseliit TVL 5-3/23-2.3 Johan Pitka oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontradmiral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. Skulptuur oli murdunud kaheks suuremaks tükiks: murdumine kaela piirkonnast. Murdejoonel esines materjali murenemist. Skulptuuri all servas olid täkked ja väiksemad materjali kaod. Skulptuur puhastati, ja kaks tükki ühendati tervikuks. Murdepindade materjalokaod täideti ja toneeriti pronksvärviga ühtseks tervikuks. Konserveeritud 2012.a. Konservaator Ruth Treimut
pilt_3918 37 Taldrik T&H COLDITZ 1930-ndad läbimõõt 20 cm Fajanss. Taldriku mõlemale poolele on kraabitud tekst. Tallinna Linnamuuseum TLM 12573 Taldrikul on vangi kiri õele 15.09.1943. Taldrik oli killunenud, vana liim tumenenud ja osaliselt liimistusest lahti. Kildude puhastamine, vana liimi eemaldamine atsetooni kompressidega. Kildude põletus 600°C juures. Kildude liimimine (Acronal, Saksamaa), kadude täitmine ja toonimine. Konserveeritud 2002.a. Konservaator Ruth Treimut
pilt_3629 38 Foto "K. Päts" nahkraamistuses Raam: E. Taska, foto: J. Parikas 1930-ndad raam: 28 x 36 x 1 cm, foto: 30 x 23,75 cm Mustvalge zelatiinemulsiooniga foto on liimitud paspartuule. Raamiks on pappraam, mis on kaetud nahaga. Nahal on dekoratiivne rattajälg äärtel ja ümber raami. Raami tagakülje papp ja seisutugi on üleni kaetud nahaga. Foto on raamistuse ilma katteklaasita. Konstantin Pätsi Muuseum Raamil on TASKA töökoja surutempel ja fotol surutempel 6 x 13 mm PARIKAS TALLINN. Paspartuul autograaf KPäts. Esemel oli niiskuskahjustus: materjalis veevoolujooned ja hallituse plekid. Nahapind kriimuline ja laiguline. Foto on kinnitatud paspartuule vees mittelahustuva liimiga (silikaatliim) ja kuna seda ei saanud aluselt eemaldada tehti kõik paberi töötlused (pesemine, parandamine, pressimine) koos fotoga, mis nõudis ettevaatlikkust, et mitte kahjustda emulsioonikihti. Nahapind puhastati ja kahjustused toneeriti. Raami konstruktsioonivead parandati. Konserveeritud 2003.a. Konservaator Vilja Sillamaa
pilt_3638 39 Telefoniaparaat Tartu Telefoni Vabrik 1920-1940.a. 24 x 11 x 28 cm Vändaga telefon raudplekist korpuses. Telefoni detailide kattekihid: mustjas värv ja kroomkate. Iisaku Muuseum Aparaadil tekst: Posti-Telegraafi-Telefoni valitsus. Tartu Telefoni Vabrik A/s.Tartu-Eesti Rauddetailid kohati roostetanud, kattevärv irduv ja kroomkate osaliselt hävinud. Raudpleki keemiline töötlus (EDTA, tanniin), pindade mehhaaniline puhastus, poleerimine, kruntimine, värvimine ja lakkimine. Konserveeritud 2004.a. Konservaator Helmut Välja
pilt_3959 40 Fotoalbum (fotodega) Eesti nahkehistöö (puudub töökoja märk) 1930-ndad 25 x 25 x 3,5 cm Albumi esikaas on kaunistatud joontehnikas rahvusliku ornamendiga. Keskosal on klišeetehnikas vapp. Nahk on värvitud erinevates pruunides toonides. Albumi ääred on kaunistatud topeltpõimega. Erakogu Esikaanel üliõpilaskorporatsiooni TEHNOLA vapp ja daatum 25. X.30. Albumi fotod seotud korporatsiooni tegevusega. Nahk on kriimuline, kulunud ja pinnakiht on suures ulatuses koorunud. Äärepõime katkenud. Nahapinna puhastamine ja kooruva nahapinna kinnitamine (2%-line Klycel G etanoolilahus). Paranduste toonimine ja albumi pinna vahatamine (konserveerimisvaha, Inglismaa). Konserveeritud 2001.a. Konservaator Reet Brido
pilt_3643 41 Iluuisud saabastega Teadmata 1930.a. teadmata Pruunust nahast nöörkinnisega saapad, koos uiskudega. Eesti Spordimuuseum ESM Fp 117:1/abcd S 8-kordse Eesti meistri Aleksander Reedre iluuisud, ca 1930 a. Saapad deformeerunud ja nahk kulunud. Metall kohati korrodeerunud. Naha puhastamine (lakibensiin), metalli rooste puhastamine ja pinnaviimistlus (terasvill, Klee-Lux vaha). Saabaste vormimine. Konserveerimine 2002.a. Konservaator Reet Brido
pilt_3645 42 Eesti Vabariigi suur riigivapp Teadmata 1930-ndad 53 x 58 cm Kipsivalu, polükroomia. Võrumaa Muuseum VK 4400:2 Kipsist Eesti Vabariigi suur riigivapp. Kuldsel foonil kolm sinist lõvi. Vapikilpi ääristab tammepärg. Pind määrdunud, reljeef oli lõhenenud ülemises kolmandikus. Osalised kipsi kaod. Pinna kuivpuhastamine. Lõhenenud osa kinnitamine ja toestamine tagaküljelt (tüll, kips, PVA). Kipsikadude modelleerimine. Paranduste toonimine. Konserveerimine 2003.a. Konservaator Ruth Treimut
pilt_3647 43 Eesti Vabariigi suur riigivapp Teadmata 1930-ndad teadmata Kipsist valatud (täitemassiks jõhvid) reljeef. Eesti Ajaloomuuseum AM_17442 K 3935 Kipsist Eesti Vabariigi suur riigivapp on klassikaline näide omaaegsest asutustes asunud vapist. Kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat otsa vaatavat lõvi. Kilpi ääristab mustal taustal tammelehtedest ornament. Objekt on väga määrdunud, pinnal täkked ja kipsiakaod ning varasema konserveerimise käigus lisatud pinna toneeringud (pronksvärv). Riputuskonks katki. Pinna märgpuhastamine (tri-ammmooniumtsitraat), vanade toneeringute eemaldamine. Kipsi kadude täitmine (kips, PVA), viimistus ja toonimine (Maimeri rest.värvid, kullapasta). Konserveeritud 2016.a. Konservaator Aire Aksiim
pilt_3649 44 Plakat "Ahto. Parim rahvasuits." A. Matwey 35 o/ü "Ilutrükk" Tartu 1930-ndad 99 x 67 cm Värviline trükis Eesti Spordimuuseum ESM Fp 1816:1A reklaamplakat E.T.K. Tubakatehas. Plakat kokkumurtud ja murdejoontel pikad rebendid. Äärtes väiksemad rebendid ja paberi kaod. Paber väga happeline (pH 4,0-4,3). Plakati kuivpuhastamine, pesemine, puhverdamine, liimistamine, rebendite toestamine. Konserveeritud 2003.a. Konservaator Signe Pohlak
pilt_3650 45 Maal "Talvemaastik" A. Jegorov 1920-1930.a. 32,5 x 49,5 cm Õlimaal pappalusel Mahtra Talurahvamuuseum "Jegorovi saanisõidu motiiv" on viljaka loominguga kunstniku kõige levinuim ja enim produtseeritud motiiv. Armastatud motiivi autor oli kurt kunstnik Andrei Jegorov. Nooruses käis ta Peterburi Keiserlikus Kunstide Akadeemias. 1909 aastal sai ta akadeemialt kunstniku nime. Maali pind väga määrdunud, kattekihina kasutatuid linaõli (-värnits) oli muutunud ebaühtlaselt pruuniks. Töö äärtel niiskusest tingitud värvikaod. Maalipinna puhastamine (orgaaniliste lahustite segu), aluspapi niisutamine deformatsioonide vähendamiseks ja toestamine uuele kartongile BEVA kilega. Konserveeritud 2003.a. Konservaator Marika Mängel
pilt_3653 46 Õllekann V. Tiido? 1930-ndad 20 x 21 x 11,5 cm Hõbedast valmistatud rahvuslikus stiilis õllekann. Tartu Linnamuuseum TM 1091 Aj 550/V Moodne lähenemine etnograafiale. Stiliseeritud ornamendikeel viitab arhailistele rahvusmustritele. Hõbe oli oksüdeerunud ja must. Kann puhastati ja kaeti vahaga, et aeglustada uuesti oksüdeerumist. Konserveeritud 2009.a. Konservaator Helmut Välja
pilt_3659 47 Art Deco stiilis tool Teadmata 1930-ndad kõrgus 85 cm, laius 45 cm, sügavus 46 cm Tammepuit, nahk, madalreljeefne puidulõige. Erakogu Rahvusromantilise stiilisuunaga toolide paar kuulub mööblikunsti iseloomukate näidete hulka. Toolidel olid tappühendused lahti, viimistlus kulunud. Tappühendused puhastati ja toolid liimiti uuesti kokku. Viimistlus puhastati etanooli lahusega ja pind värskendati mööbli vahaga. Konserveeritud 1998.a. Konservaator Vaabo Vainomaa
pilt_3663 48 Kaminakella korpus Teadmata 1930-ndad 18 x 22 x 36 cm Kellakorpus on valmistatud valutsingist. Eesti Panga Muuseum EpM ES 2 Kell on auhind Eesti Panga töötajatele tenniseringi eduka soorituse eest. Kella troonib kompositsioon Prometheusest ja kotkast. Figuur oli mitmest kohast murdunud ja esines ka deformatsioone. Kella korpus oli väga määrdunud ja esines metalli kadusid. Ese puhastati keemiliselt ja tehti ka ultrahelitöötlus. Figuuride murdekohtade tugevus kontrolliti ja tehti toestavad tiftid ning monteeriti tagasi oma algsele asukohale. Konserveeritud 2016.a. Konservaator Helmut Välja
pilt_3674 49 Portselanist toos Nikolai Langebrauni portselanitööstus 1930-ndad 70 x 95 x 70 cm Portselan Erakogu Portselanist toos on dekoreeritud väheesineva rokokoo lembestseeniga Francois Boucheri järgi. Toosi kaas oli purunenud kildudeks ja kokku liimitud, mitmeid tükke oli ka puudu. 15 killuks purunenud kaane fragmendid puhastati ja liimiti Araldite 2020 liimiga. Puuduvad killud kasvatati sama liimiga ja toneeriti. Konserveeritud 2015.a. Konservaator Aire Aksiim
pilt_3681 50 Külmutuskapp AEG AEG, Saksamaa 1930-ndad 58 x 120 x 60 cm Emaileeritud metallist korpus peidab endas tsingitud külmiku sisu. Eesti Ajaloomuuseum AM_27820 K 10026 Moodne külmakapp oli iga kodu unistus. Praegu nähtav Eesti Ajaloomuuseumi uues ekspositsioonis Maarjamäe lossis. Kapp oli väga määrdunud ja ebaühtlaselt mitmel korral üle värvitud. Kapp demonteeriti osaliselt, detailid puhastati keemiliselt. Värvikadude kohad toneeriti ja kaeti kaitselakiga. Konserveeritud 2014.a. Konservaator Helmut Välja
pilt_4002 51 Lapsevanker Teadmata 1930-ndad 95 x 88 x 55 cm Lederiin, nahk, metall, vineer, papp Eesti Tervishoiumuuseum THM 9902_E 2757 Moodne amortiseeritud lapsevanker oli oluline lapsepõlve osa nii emadele kui lastele. Metallist detailid olid tugevalt korrodeerunud, põhi oli pehkinud ja lederiini värvipind pudenev. Lederiin eemaldati, põhja vineer asendati ja metallist detailid puhastati ning värviti. Konserveeritud 2014.a. Konservaator Helen Lennuk, Helmut Välja
pilt_3687 52 Reisikohver Teadmata 1930-ndad 42,5 x 75 x 18 cm Lederiiniga kaetud puitkohver Okupatsioonide Muuseum 012083/001 Lederiiniga kaetud nahast kantidega reisikohver on küüditamise käigus kahel korral rännanud kullasepp Roman Tavasti perekonnaga Venemaale. Lederiin ja nahast kandid olid niiskuskahjustuse tõttu lahti ja määrdunud- esines ka hallitust. Kohvri metalldetailid olid roostes. Kohvri pind puhastati, nahast kandid toestati. Metallpanuste korrodeerunud kolded likvideeriti. Konserveeritud 2013.a. Konservaator Helen Lennuk, Jolana Laidma
pilt_3696 53 Nukk Pille Teadmata 1930-ndad pikkus 64 cm Kips, tekstiil, naturaalsed juuksed Erakogu Nuku omanik Maie Padar (end Roosileht) sai nuku kingituseks oma vanematelt 1943. aastal. Omanik oli siis 4 aastane. Tollane elukoht: Kitse talu. Vahamulla küla ( nüüd Sagevere küla), Viljandimaa. Nukku on varasemalt parandatud. Omaniku jutu järgi tehti seda Tallinnas nukukliinikus Pikal tänaval. Mõlemad jalad on üle krunditud ja värvitud. Kohati on kattekiht maha pudenenud ja selle alt on näha originaal värvipinda. Parem jalg on olnud kildudeks ja seda on parandatud EPO liimi ja pahtliga (oletatavalt autopahtel). Kipsist vormitud nukk. Pea, käed ja jalad on omavahel ühendatud läbi torso kummipaeltega. Pea, käed ja jalad liiguvad. Parukas: päris juustest kokku õmmeldud ribad on kinnitatud puuvillasest riidest mütsikese külge. Ümber pea 8 kihti, alt hõredamalt ja pea pealt tihedamalt. “Uinuvad” silmad on klaasist ja neil on pikad mustad ripsmed. Punaseks värvitud suu on avatud ja näha on kaks hammast ning keel. Nuku keha on krunditud ja värvitud ihutooni. Nuku juuksed on pulstunud ja tolmused. Juuste vahel on kuivanud koi kestad. Juuksesalkude kinnitusniit osaliselt katki. Juukseid on lõigatud. Tukas ja kukla on kohati salke puudu. Paruka eemaldamine. Liimkontakt lõigati pea ja tekstiilist paruka aluse vahelt skalpelliga lahti. Pead kattis vatiga kaetud papitükk. Paruka pesemine. Konserveeritud 2016.a. Konservaator J. Laidma. Restaureerimistööst valmis film, mida esitleti Kanuti 30-nenda juubeli konverentsil. (Martin Sermat, Jolana Laidma) Töö esitati poster ettekandena 2017 aastal Baltiriikide Konservaatorite Konverentsil Tartus
pilt_3708 54 Pudel Puuvilja suhkrusiirup ja Pudel Suhkrusiirup Kirsi Puuvilja suhkrusiirup A/S Odor Tallinnas, Suhkrusiirup Kirsi "Konkurent" Tallinn Maakri 34 Pudel Puuvilja suhkrusiirup 1920 - 1939.a., Pudel Suhkrusiirup Kirsi 1938 - 1940.a. kõrgused 15,5 cm ja 15,2 cm Kaks klaasist pudelit kriitpaberist siltidega. Tallinna Linnamuuseum TLA 23273, TLA 23272 Klaaspudelid, eriti originaalsiltidega on väga haruldased leiud. Mõlemad pudelid olid kukkumise tagajärjel purunenud kildudeks. Pabersildid olid jäänud osaliselt klaasikildude külge, osaliselt tükkideks ja rebenenud. Osa pudelikilde oli puudu. Pabersildid eemaldati ja konserveeriti eraldi. Paber puhastati liimijääkidest ja mustusest ning dubleeriti. Olemasolevad pudelikillud pesti ja liimiti kokku, seejärel kinnitati pudelitele taas sildid. Puuduolevaid klaasikilde ei asendatud. Konserveeritud 2003.a. Konservaatorid: Artur Ümar, Signe Pohlak
pilt_3713 55 Vene tn 1: Hoone nurk, seinad reklaamidega Parikas 1930.a. kõrgus 13 cm, laius 18 cm must-valge klaasnegatiiv Eesti Ajaloomuuseum fotokogu AM N 5631:65 Hoones on asunud Postimehe kontor; Rätsep Ellenbergi jt. Ärid Objekti seisund digiteerimisel oli väga hea Digiteeritud 2017.a. Digiteerija Jaanus Heinla, Mari Siiner
pilt_3719 56 Portree-reljeef. Kirjanik Juhan Liiv Karl Pärsimägi? 1931.a. 40 x 32 x 7,5 cm Kips SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid HM_2628 K Trükitud portreejooniste kõrval leidus ka reljeefe meie olulistest kirjandustegelastest. Kipsreljeefil on põrutuse tagajärjel tekkinud kogu objekti läbivad praod ja eemaldunud on kilde. Reljeef puhastati ja killud ning paraod ühendati kipsi ja liimi seguga. Kaod täideti ja patineering taastati. Konserveeritud 2015.a. Konservaator Aire Aksiim
pilt_3714 57 Portree-reljeef. Kirjanik A.H. Tammsaare Karl Pärsimägi? 1931.a. 45 x 38 x 3 cm Kips SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid HM_2624 K Trükitud portreejooniste kõrval leidus ka reljeefe meie olulistest kirjandustegelastest. Kipsreljeefil on põrutuse tagajärjel tekkinud kogu objekti läbivad suured praod ja eemaldunud on kilde. Reljeef puhastati ja killud ning paraod ühendati kipsi ja liimi seguga. Kaod täideti ja patineering taastati. Konserveeritud 2015.a. Konservaator Aire Aksiim
pilt_3725 58 Meremaal “Emajõe lodi” B. Rautsman 1932.a. 53 x 75 cm Õlimaal lõuendil. Maali ümbritseb pronksivärviga kaetud puitraam. Eesti Meremuuseum MM_21 K 3 Maalil kujutatud Emajõe-Peipsi lodi on unikaalne puust kaubapurjekas. Eesti sisevetel seilasid lodjad teadaolevalt üle 600 aasta - 14. sajandi hansaaegadest kuni 20. sajandi keskpaigani. Maali pinnal esines deformatsioone ja krakelüür. Pelaispind oli väga määrdunud ja tolmune. Ümbrisraam oli samuti määrdunud ja kaetud kriimustuste, täketega. Maalile teostati pinnapuhastus, deformatsioonide kõrvaldamine ja värvikihi kinnitamine. Samuti korrastati raam. Konserveeritud 2010.a. Konservaator Marika Mängel
pilt_3730 59 Toledo vaade Roman Nyman 1934.a. 131 x 164,5 cm Lõuendil õlimaal Saaremaa Ühisgümnaasium Maal sai tugevalt kahjustada Saaremaa Ühisgümnaasiumi tulekahjus 12. dets.1995. Nimetatud maal kuulub Ühisgümnaasiumi kunstikogusse. Maali pärandas koolile endine kunstiõpetaja Alma Klauren, kes oli saanud maali kingituseks autorilt. Maal oli tugevalt tahmunud, ülaosas põlengu tagajärjel 45 cm auk, mille ümbruses oli lõuend rabe. Maalikiht mullistunud ja mööda maali "libisenud". Alumises osas kahjustus praktiliselt puudus. Maalipinna puhastamine tahmast (5%-line triammooniumtsitraat) ja kahjustunud värvikihi kinnitamine (kalaliim). Lõuendi augu toestamin ja üld-dublaaž vaakumlaual (lõuend, BEVA kile). Pingutamine alusraamile. Katmine kattelakiga. Konserveeritud 2005.a. Konservaator Üüve Vahur
pilt_3736 60 Koogivorm "Perenaise rõõm" Tartu Alumiiniumivabrik 1934-1940.a. 31 x 12 x 26,5 cm Koogivorm on valmistatud alumiiniumist, mille kaanel on vilgukivist aknake. Eesti Ajaloomuuseum AM_20896/a,b K 6342/a,b Nagu toote nimi ütleb, oli koogivorm tõesti iga perenaise unistus. Konservaator Helmut Välja isa töötas noorusaastatel Tartu Alumiiniumivabrikus ja teadis rääkida legende, kuidas toode oli ihaldusobjekt. Koogivorm oli määrdunud ja rauast käepidemetel olid oksüdeerumise kolded. Alumiiniumist vorm puhastati keemiliselt atsetooni ja etanooliga, käepidemete rooste kolded töödeldi mehhaaniliselt ja pind viimistleti linaõliga. Konserveeritud 2017.a. Konservaator Helmut Välja
pilt_3741 61 Maal "Anne Vabarna" A. Pulst 1934.a. 65,5 x 50,5 cm Õlimaal lõuendil Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum ETMM_9019 ML 3 Setu lauluema on eepose Peko looja. Maal oli väga määrdunud ja alaäär oli tugevalt deformeerunud. Maal läbis üldise pinnapuhastuse. Deformeerunud alaäär sirgendati ja maal sai kaitselaki kihi. Konserveeritud 2014.a. Konservaator Marika Mängel
pilt_3744 62 Allveelaeva mudel "Kalev" Teadmata 1935.a. 62 x 19 x 7,5 cm Vasest valmistatud allveelaeva mudel. Eesti Meremuuseum Allveelaev Kalev oli üks kahest Kalev-klassi allveelaevast, mille Eesti Vabariik tellis 12. detsembril 1934. Teine laev oli Lembit. Kalev võeti Eesti Mereväe teenistusse 1937. aasta sügisel. 1940. aastal võttis laeva üle Nõukogude Liit. Laev ei naasnud sõja ajal patrullist ja on siiani teadmata kadunud. Laev ehitati Ühendkuningriigi firmas Vickers and Armstrongs Ltd. Mastid, tüürid olid jootest lahti. Kogu makett määrdunud ja väiksemates avades sinna jäänud poleerpasta. Mudel puhastati ja pooleeriti, jootest lahti kohad joodeti uuesti. Allvelaeva mudelile valmistati puidust alus, millel saab seda nii hoiustada kui ka eksponeerida. Konserveeritud 2011.a. Konservaator Helmut Välja
pilt_3751 63 Allveelaev "Kalev“ vapp Teadmata 1935.a. 30 x 42 x 5 cm Pronksist ja uushõbedast valatud vapp. Tagaküljel kinnituspolt liblikmutriga. Eesti Meremuuseum MM_ Aj 4571 Allveelaev "Kalev" oli Eesti vete uhkus Vapp on oksüdeerunud, esinevad osalised värvikaod. Konserveerimistööde käigus vapp puhastati. Konserveeritud 2012.a. Konservaator Helmut Välja
pilt_3753 64 Laualamp AS Eesti Kunstsarvetehas O. Kerson ja KO 1935.a. teadmata Kunstsarv, metall, tekstiil Eesti Ajaloomuuseum AM_23698:5 K 7632:5 Kunstsarve tooraine, kaseiini tootmine oli keerukas protsess. Oskar Kerson oli selle plasti esiisa suurtootjaks Eestis. Lambil on üks jalgadest puudu ja pind on tugevalt määrdunud. Kuplil esineb plekke ja ekspluatatsiooni jälgi. Valmistati lambi puuduv jalg. Lamp ja kartongist kuppel puhastati ning juhtme tekstiilkate korrastati. Konserveeritud 2016.a. Konservaator Aire Aksiim
pilt_3757 65 Oru lossi vaated Teadmata 1935-1937 28x36 cm foto; paber, papp Eesti Arhitektuurimuuseum Toila-Oru lossi kinkisid 1934 aastal Eesti riigile president Konstantin Pätsi residentsiks Eesti tööstusringkonnad. Lossi lasi 1897 aastal ehitada kaupmees Grigori Jelissejev. Fotodel fikseeritud ümberehitamisel kaasatai Eesti arhitektide ja kunstnike paremik, kelle looming pidi siduma Itaalia uusrenessanss lossi Eesti rahvusliku romantikaga. Digiteerimisel oli seisund väga hea. Teostati kuivpuhastus Digiteeriti 2014 aastal: Jaanus Heinla
pilt_3760 66 Joonis. Toompea lossi valge saali seinte kavandid Arhitekt A. Perna 1936.a. 80,3 x 101 cm Kalkapaberil tuššijoonis. Eesti Arhitektuurimuuseum f.2,nim.11,s.54 Eesti arhitekt Artur Perna. Mõned tema tööd: Tallinna Eesti Kirjanike Ühingu hoone; Kaitseliidu maja Tallinnas; Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi hoone;Hoone Müürivahe tänav 14; Tuletikuvabrikant Eduard Pohli hoone Viljandis, Lossi ja Tartu tänava nurgal (1909);Toompea lossi Valge saali ja peaministri kabineti interjöör, koos Johann Ostratiga; Elamu Johan Laidoneri plats 1 Viljandis (1924). 1934. aastast kehtestatud autoritaarse korra ajal hakati riiklust sümboliseerivaid ehitisi uue aja nõuete kohaselt ümber kujundama. Rekonstrueeriti ka Valge saal, kust eemaldati täielikult Johann Schultzi loodud dekoor. Eesmärk oli kujundada saalist valitsuskabinet. Valge saali renoveerimisel, samuti lisahoonete rajamisel lähtuti paleelikust esindustraditsionalismist. Ajaloolist stiiliarhitektuuri kasutades üritati näidata oma tugevust ja kindlust noore riigina. Joonis on määrdunud ja veevoolujoontega. Õhuke kalka tugevalt rullunud, materjalis on pikad lõhed ja esineb materjali kadu. Varasemad parandused tehtud kleeplindiga. Kalka puhastamine (kuivpuhastuskäsn, vatitompooon ja dest vesi). Kleeplintide eemaldamine. Taustamine kartongile (riisitärklis). Konserveeritud 1999.a. Konservaator Sille Prass (Feldberg)
pilt_3762 67 Jaan Schelleri portree A. Peterson 1936.a. 83 x 61 cm Lõuendil õlimaal Viljandi Muuseum VM 10622 Jaan Scheller oli Pilistvere malevkonna (Kaitseliidu Sakalamaa maleva malevkond) pealik aastatel 1929 -1940. Lõuend oli ruulis, mis oli põhjustanud maalikihi deformatsiooni (horisontaalsed jooned tervel maalil). Värvikihis esines hulgaliselt värvikadusid. Lõuendi sirutamine vaakumlaual, maali pingutamine alusraamile, värvikihi kinnitamine (kalaliim, termiline töötlus). Kadude kruntimine, toonimine ja maalipinna lakkimine. Konserveeritud 1999.a. Konservaator Marika Mängel.
pilt_3765 68 Arhidektuur EKA (Eesti Kinnituse A/S) hoone, osa esivaatest Teadmata 1937.a. kõrgus 13,0 cm, laius 18,0 cm must-valge klaasnegatiiv Eesti Kunstiakadeemia EKA (Eesti Kinnituse A/S) hoone, osa esivaatest Seisukord digiteerimisel oli hea Digiteeritud 2017.a. Digiteerija Jaanus Heinla, Mari Siiner
pilt_3769 69 Rapiir Teadmata 1938.a. üldpikkus 105 cm, korvi läbimõõt 20 cm Terasest rapiiritera ja käekorvi võre. Korvil nahast vooder (säilinud), millel korporatsiooni kolme värviga teksiil-intarsia (tekstiilid puuduvad). Puidust käepide. Erakogu Korporatsiooni TEHNOLA rapiiri koopia. Korvi tagaküljel tekst ja daatum 12/V/38. Metall korrodeerunud, voordi nahk rebenenud, puidust käepide pooleks ja teksiilkate puudus. Metalli puhastamine (seebikivi, EDTA), puuduvate metalldetailide valmistamine, uue käepideme voolimine ja katmine vahatatud nööriga. Nahast voodri parandamine ja uute katteteksiilide kleepimine karkassile. Konserveeritud 2001.a. Konservaator Reet Brido
pilt_3773 70 Puhvetkapp (Servant) Adamson-Eric 1938.a. 225 x 61,5 x 105 cm Saarest (saarespoonist) ja kasest valmistatud puhvetkapp. Uksi kaunistavad funk stiilis kaunistused. Ukse käepidemed on vasest, hinged terasest. Puhvetkapil on kaks suurt massiivset risti kujuga jalga mis on samuti kaunistatud funk stiilis lõigetega. EKM/Adamson-Ericu muuseum AE 1283 Adamson-Eric maalikunstnikuna oli väga loominguline ka tarbekunstis. Mööbli kujunduses armastas ta mänglevat stilisatsiooni rahvusliku ornamendi ja lihtsa funktsionaalse vormiga. Uste kaunistuste nõrgemad kohad olid purunenud. Shellak viimistlus oli ajapikku maha kulunud. kulunud ja selle tõttu ka peits. Katkised detailid parandati ja kulunud viimistlus uuendati. Konserveeritud 2007-2008.a. Konservaatorid: Silver Kaldoja, Mart Verevmägi
pilt_3780 71 Allveelaeva Kalev vimpel Teadmata 1930-ndate lõpp teadmata Peenvillane tekstiil Eesti Meremuuseum MM_11212 Aj Märgiline allveelaev, mida pole tänaseni leitud. Vimpel oli määrdunud ja õmblused rebenenud. Vimpel korrastati näituse tarvis, rebenenud õmblused ja kulunud tekstiil taastati. Konserveeritud 2012.a. Konservaator Anna Ženkevitsh
pilt_3783 72 Eesti Vabariigi sõjalaeva ahtrilipp Teadmata 1930-ndate lõpp Teadmata Peenvillane tekstiil Eesti Meremuuseum Vapiga dekoreeritud lippu kasutati pidulikel tseremooniatel Ahtri lipp oli määrdunud ja aplikatsiooni õmblused rebenenud. Ahtri lipp korrastati näituse tarvis, rebenenud õmblused ja kulunud tekstiil toestati siidkangaga. Konserveeritud 2012.a. Konservaator Anna Ženkevitsh
pilt_3785 73 Maal. Georg Hackenschmidt A. Allemov 1939.a. 101,5 x 61 cm Õli, lõuend Eesti Spordimuuseum ESM 980:1 Maalil on Signatuur: A. Allemow 1939 New York Maali üldseisund oli enne konserveerimist hea. Maali kollaseks tõmbunud lakikiht oli tugevalt määrdunud. Konserveerimise käigus tehti maalile pinnapuhastus, eemaldati koltunud lakikiht ja toestati rebendid. Kadude alad krunditi 7% kalaliimi ja kriidikrundiga ning toneeriti. Konserveeritud 2001.a. Konservaator Üüve Vahur
pilt_3789 74 Õlimaal "Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Viljandis 24 veebruaril 1918 Juhan Kangilaski 1939.a. 114 x 182 cm (originaalsuurus 130 x 185 cm) Õlimaal vineeril Viljandi Raekoda Juhan Kangilaski maal(130cm x185 cm) valmis 1939. Edela tänava 5 maja kuulus algselt kunstnikule, kuid aastal 1940 müüs ta selle koos maaliga Martin Kassile. Martin Kass peitis maali 1940. Vineerile maalitud pildist sai teise korruse sahvri lagi. 2007. aastal Maali formaati on vähendatud- alumisest servast 16cm ning paremast servast 3cm. Alusmaterjal on vasakust servast~23cm ulatuses tükkideks lõigatud.Sügavaim sisselõige ~50cm asub peaaegu töö keskel. Lahtiseid juppe on viis, millest kolm on pärit töö vasakust osast ja kaks paremast servast.Puudu on tükk vasemas servast keskel (11 x 21cm)ja alumises servas(2 x 25cm) ning paremas ülemises osas (36 x 4cm). Enne maalingupinna puhastamist ja restaureerimist oli suureks väljakutseks kunstiteoselt maha saetud fragmentide liitmine tervikuga. Mahasaetud tükid seoti ühtseks tervikuks kasutades vineeri. Selle tarvis freesiti paikamistükkidele pesad (alusmaterjali pahupoolele), millesse siis omakorda liimiti sidumiseks vineeritükid. Kui tükid liimitud hööveldati paikamistükid alusmaterjaliga tasa. Ebaühtlase nõrga vineertahvli tugevdamiseks valmistati maalile alusrraam. Maali tugevalt mustusest paakunud pind puhastati, kadude kohad ja saagimise jäljed krunditi ning toneeriti. Restaureeritud maal asub täna väärikalt raamituna Viljandi Raekojas. Konserveeritud 2016.a. Konservaatorid Marika Mängel, Viljar Talimaa
pilt_3801 75 Taldrik Nikolai Langebrauni portselanitööstus 1930-ndate lõpp diameeter 27,5 cm Portselan Erakogu Glasuuripealne maaling kujutab taldrikul tsentraalselt Tallinna väikest vappi, servadele on maalitud kuus vaadet, millel kujutatud Oleviste kirik, Kiek in de Kök, Kadrioru loss, Estonia teater, Toompea linnus, Raekoda. Pildid on ümbritsetud kullatud taimornamendiga. Taldrikult oli 1/4 suur kild murdunud, mis oli lohakalt tagasi liimitud. Äärest väike kild puudu. Taldriku murdekohtadelt eemaldati liim. Murdekoht liimiti kokku ja murdunud serva külg kaeti õhukese liimikihiga. Puuduv koht täideti kipsimassiga ja retušeeriti, läige taastati liimiga Araldite 2020. Konserveeritud 2014.a. Konservaator Jolana Laidma
pilt_3809 76 Käsikiri "Põrgupõhju uus vanapagan Anton Hansen Tammsaare 1939.a. 20x15 cm paber; käsikiri Tallinna Kirjanduskeskus Põrgupõhja uus Vanapagan" on Tammsaare viimane romaan, mille ta kirjutas 1939. aasta suvel. Seda on peetud kirjaniku kõige mitmekihilisemaks teoseks, kuna see sisaldab nii poliitilisi, folkloorseid, teoloogilisi kui ka intertekstuaalseid tasandeid. Seisukord digiteerimisel oli väga hea Digiteerijad: Jaanus Heina, Martin Sermat
pilt_3810 77 Eesti Vabariigi 10-kroonise pangatähe esikülje trükiplaadid Teadmata 1940.a. 39 x 42 cm Messing, söövitus Eesti Pank Eesti krooni kujunduse autor on kuulus kunstnik Günther Reindorff Igal plaadil on kuus 10 kroonise rahatähe kujutist. Plaatide tagused on kaetud parafiinmastiksiga. Plaadid olid enne konserveerimist mustad ning esines suuri oksüdatsiooni alasid. Plaatidelt eemaldati orgaaniline mustus, plaate töödeldi Trilon-B lahuses ja ultraheli vannis. Konserveeritud 2001.a. Konservaator Helmut Välja
pilt_3814 78 Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi vormimüts Teadmata 1942.a. teadmata Müts on valmistatud tumesinisest kalevist, sellel on must puuvillne vooder. Nokk on papist ja kunstnahast. Gustav Adolfi Gümnaasiumi Ajaloomuuseum Vormimüts on kuulunud Hillar Palametsale Müts oli kaotanud oma vormi, määrdunud; kergelt pleekinud ja kalevis olid koiaugud. Vooder määrdunud, rebenenud. Mütsi nokk lõhenenud. Müts demonteeriti ja pesti, koiaugud toestati ja täideti tekstiilimassiga. Mütsi nokk tooniti. Müts vormiti. Konserveeritud 2008.a. Konservaator Anna Zenkevitš
pilt_3817 79 Maal "Toompea" Ed. Poland 1942.a. 59 x 76,5 cm Õlimaal lõuendil. Maalil kujutatud vaade Toompeale Šnelli tiigi poolt. Erakogu Toompea lossis on olnud vangla ja täna on seal Riigikogu Maali lõuend oli tugevalt deformeerunud, servades rebendid, kohati esines maalipinnas krakelüüri ning krundi kadusid. Maalipind oli väga määrdunud, lakikiht kolletunud. Maalis olnud rebendid kinnitati ja kleebiti uued äärised. Pnnale tehti üldpuhastus, kaod krunditi ja toneeriti. Maal lakiti uuesti. Konserveeritud 2000.a. Konservaator Marika Mängel
pilt_3822 80 Sõrulase Juhan Saare päevik Juhan Saar 1944-1945.a. 21,2 x 14,7 x 0,3 cm Vihikuks köidetud käsikiri ruudulisel paberil (neli paarislehte). Lehed nummerdamata. Saaremaa Muuseum SM 10230:17 Sõrulase Juhan Saare päevik Saksamaale küüditamise perioodist. Päeviku kaanel etikett kirjaga "Saksamaa Reisikirjeldus Mondust Saksamaale". Paber oli määrdunud, tint kohati laiali valgunud. Paber koltunud ja rabe ning lehe servades ja poognate selgadel rebendid ja paberi kaod. Lehtede nummerdamine. Paberi kuivpuhastus. Paberi parandamine (jaapani loorpaber, nisujahukliister). Poognate komplekteerimine ja vihiku õmblemine. Uute kaante valmistamine ja etiketi liimimine esikaanele. Konserveeritud 1998.a. Konservaatorid Sille Prass (Feldberg) ja Külli Veelaid.
pilt_3825 81 Johannes Vares-Barbaruse surimask Ferdi Sannamees 1947.a. 31 x 22 x 13 cm Kips Eesti Ajaloomuuseum AM_125 G 4432 29 novembril 1946, kell 11.40 leiti Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees oma Kadrioru ametikorteri vannitoa põrandalt surnuna. Surimask oli määrdunud, pealispinnal esines nii mehaanilisi kahjustusi kui ka hallitust. Surimaski konserveerimisel alustati kuivpuhastusega. Märgtöötluse käigus eemaldati hallituse kolded. Pärast töötlemist pind desinfitseeriti etanooli lahusega. Konserveeritud 2017.a. Konservaator Aire Aksiim
pilt_3830 82 Maal "Sarvepuhuja laulupeol" Agu Pihelga 1947.a. 92 x 73,5 cm Õlimaal lõuendil. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum TMM-ML 196 Maali valmimise aastal toimus Tallinnas XII üldlaulupidu. Lõuend oli tugevasti deformeerunud, rebendid ja augud. Värvikihi seisukord oli üldiselt hea, kohati esines krakelüüri ja väiksemaid värvikadusid. Vahetati välja jäik alusraam. Deformatsiooni kõrvaldati, kleebiti uued äärised, kaod krunditi ja toneeriti. Konserveeritud 2002.a. Konservaator Marika Mängel
pilt_3841 83 Graafiline leht. Gustav Ernesaksa portree A. Mildeberg 1955.a. 33,5 x 42,5 cm Kaltsupaber, mezzotinto Erakogu Ernesaks on laulupeo isa. Tugeva hallituskahjustusega objekt, paber kohati pehkinud ja esineb materjali kadusid. Paberi desinfitseerimine ja pesemine. Hallituse plekkide valgendamine (EDTA), pehkinud paberi tugevdamine (liimistus metĂĽĂĽltselluloosiga) ja paberi toestamine (loorpaber). Konserveeritud 1999.a. Konservaator Sille Prass (Feldberg)
pilt_3833 84 Maal. Rahvapidu Lepo Mikko 1956.a. 120 x 81 cm Õlimaal lõuendil. Olustikumaal, millel kujutatud Muhu rahvariietes inimgrupp kes on kogunenud kandlemängija ümber. Orissaare Kultuurimaja Eeskujulik nõukogude inimene hoidis rahvuslikku laulu ja tantsu sügaval oma südames. Esineb rebendeid, kohati pastoosse värvikihi irdumist. Kogu maali pind kaetud olmemustuse kihiga. Maali ümbrisraami oli tugevalt määrdunud ja esines palju täkkeid. Värvikiht kinnitati, augud ja rebendid parandati, krunditi ning toneeriti. Raam korrastati. Konserveeritud 2000.a. Konservaator: Üüve Vahur
pilt_3837 85 Maastikumaal "Tallinna vaade" L. Mikko 1957.a. maal: 195,5 x 113,5 cm, raamiga: 228 x 148 x 10 cm Õlimaal lõuendil. Kullavärviga patineeritud ümbrisraam. Ooperiteater Estonia vallasmälestis nr 1546 Ajas muutuv Tallinna panoraam. Vaade jääb alati samaks Kogu maali pind oli erakordselt tugevasti määrdunud. Lõuend nurkadest deformeerunud, esines rebend ja selle ümber ka värvikaod. Taeva pinnal esines tugev krakelüür. Ümbrisraami värvikoht oli suurtel aladel lahti või irdunud, puidu mehaanilised kahjustused Maal puhastati, devormatsioonid eemaldati, toestati ja kaod toneeriti. Ümbrisraam taastati. Konserveeritud 2003.a. Konservaatorid: Üüve Vahur, Enn Tedre
pilt_3846 86 Tallinna laulukaare kõlaekraani insenertehniline mudel Heinrich Laul, Allan Sumbak, Valdek Kulbach, Johannes Aare, Enno Soonurm, Evald Kalda. Mudel ehitatud TTÜ ehituskonstruktsioonide kateederis 1958 - 1959 165 x 308 x 180 cm Mudel on valmistatud puidust, betoonist, paberist ja metallist. Tallinna Tehnikaülikooli Muuseum TTÜM E 566 Heinrich Laulu mälestuste järgi pöördus arhitekt Alar Kotli, kes oli võitnud oma meeskonnaga Tallinna uue laululava projekti konkursil esimese auhinna, 1957.a. tema poole palvega katsetada uudse, ilma külgtugedeta esikaarega konstruktsiooni tehnilist teostatavust. TTÜ ehituskonstruktsioonide kateeder ehitaski täpse mudeli mõõtkavas 1:25, mida võiks nimetada ka laululava prototüübiks. Hiljem katsetas selle mudeli peal prof. Helmut Oruvee laululava akustikat. Probleemseteks kohtadeks oli kõlakatuse kattepaber. Paberil esines ulatuslikke niiskuskahjustusi. Katuse ülaosas oli paber niiskuse tõttu veninud, lainetav ja aluspinnalt lahtilöönud. Samuti olid niiskuskahjustustest põhjustatud vineertahvlite kaardumine ja katuse vormi deformatsioon. Kogu makett oli tolmune ja üleni määrdunud. Metall konstruktsiooni üldine seisukord oli hea, esines väiksemaid korrosioonikahjustusi. 2010 aastal teostas mudelile puhastuse ja lahtiolevate detailide kinnitamise Eesti Kunstiakadeemia restaureerimisosakond. Kanutis Vineertahvlid osaliselt uuendati ja parandati. Paber osad demonteeriti, parandati ja monteeriti tagasi. Metall ja betoon detailid puhastatid. Konserveeritud 2011.a. Konservaatorid: Annika Auksman, Riin Rohtla, Mart Verevmägi, Ruth Treimut, Heige Peets
pilt_3850 87 Skulptuur "Jaanus Orgulas Tootsina" Erika Haggi 1960-ndad 61 x 37 x 32 cm Kips Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum ETMM_5748 Sk 4 Skulptor on kujutanud legendaarset draamanäitlejat Jaanus Orgulast Tootsina. Oskar Lutsu "Kevades" mängis Orgulas Tootsi 1954 aastal Skulptuuril esines suuremaid ja väiksemaid patineeringu kadusid. Skulptuurile tehti kuivpuhastus. Kadude kohad parandati kipsiga ja patineeringu kaod toneeriti. Konserveeritud 2015.a. Konservaator Aire Aksiim
pilt_3855 88 Tallinna Mustamäe linnaosa makett Toivo Kallas, Lidia Pettai, Voldemar Tippel 1961.a. 112 x 77 x 10 cm Makett on vormistatud vineeralusele, materjalina kasutatud paberit, puitu ja korki. Eesti Arhitektuurimuuseum EAM _ 5848 MK 77 Makett on vähendatud kujutis Tallinna Mustamäe I linnaosast. Näha on detailplaneering: hoonete, teede, haljasalade, puude jms. asukohtadega. Makett oli üleni tolmune ja määrdunud, korgist ja paberist panused kohati puudu. Kogu makett puhastati, lahtised ja irdunud osad kinnitati. Valmistati puuduolevad detailid, kuid need jäeti aususe mõttes viimistlemata. Konserveeritud 2000-2001.a. Konservaatorid: M. Arpo, V. Vainomaa
pilt_3859 89 Ants Laikmaa büst J. Raudsepp 1960-ndad kõrgus 30 cm, läbimõõt 17-20 cm Kipsist portree skulptuur on üle värvitud pronksi värviga ja asetatud puidust neljakandilisele alusele. Läänemaa Muuseum HM 5068K Kunstnik kunstis. Kunstnik vormib ja vormistab kunstniku. Kipspeal esines mehaanilisi kahjustusi nagu täkked ja puuduvad killud. Samuti oli skulptuur kaetud olmemustusega. Konserveerimise käigus tehti üldpuhastus ja kahjustused parandati - täideti ja toneeriti. Konserveeritud 2005.a. Konservaator Ruth Treimut
pilt_3862 90 Agnese püstol filmist "Viimne reliikvia" Filmistuudio "Tallinfilm" 1969.a. 10 x 32 x 5 cm Värvitud puit ja metall Eesti Ajaloomuuseum AM_38615 Fm 243 Selle püstoli läbi oleksin ma peaaegu oma… päästjast ilma jäänud, kui pihta oleksin saanud. Butafoorne revolver on mitmeid kordi kaetud valge värviga - side aluspinnaga on puudulik. Värvikoht kinnitati ja detailid puhastati - taastati eksponeerimiskõlbulikkus. Konserveeritud 2012.a. Konservaator Ingrid Pihelgas
pilt_3912 91 Reliikviakast filmist "Viimne reliikvia" Filmistuudio "Tallinfilm" 1969.a. 18,3 x 36,5 x 18,8 cm Kipsdekooriga puidust laegas Eesti Ajaloomuuseum AM_38614 Fm 242 Meie reliikvia on vabadus!! ...Matsid jäävad matsideks. Asjata tegid seda. Ilma reliikviata ei saa nemadki läbi. Reliikvial olid mitmed liistud puudu, puudusid ka ehispärlid kaanelt. Kipsist ornamendil oli palju kadusid ja laegas oli väga määrdunud. Reliikvia puitliistude pinnad puhastati, valmistati puuduvad liistud ja toneeriti. Kipsdekoori kaod täideti ja toneeriti. Helmeskaunistusi ei taastatud, et vältida rekonstruktsiooni teket. Konserveeritud 2012.a. Konservaator Heige Peets, Mart Verevmägi, Ingrid Pihelgas
pilt_3869 92 Portselanvaas Lenini portreega Taškent 1970.a. kõrgus 78 cm, läbimõõt 35 cm Vaasil taimornamentika maaling valgel põhjal punase, kullaga ja mustaga. Keskel Lenini portree. Vaasi krael kullaga tekst. Eesti Ajaloomuuseum AM 24334 K 7959 Kommunistlik ideoloogia peegeldus vastu kõikjalt- ka esindusruumide tarbekunstilt. Vaas oli purunenud paljudeks kildudeks. Kõik killud komplekteeriti ja puhastati. Seejärel olemasolevad killud liimiti kokku. Puuduolevad osad täideti kipsiga ja toneeriti. Konserveeritud 2003.a. Konservaator: Ruth Treimut
pilt_3871 93 Maal "Arvo Pärt" Irina Brežeskaja 1979.a. 114 x 80 cm Õlimaal lõuendil Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum ETMM_10692 ML 176 Arvo Pärt on elav legend. Maali lõuend oli pisut lõtvunud, maalingupinnal esines kadusid ja maal oli määrdunud. Maali pind puhastati, lõuend pingutati ning kadude alad krunditi ja toneeriti. Viimasena maal kaeti kaitselakiga. Konserveeritud 2014.a. Konservaator Marika Mängel
pilt_3877 94 Suusasaapad Adidas 1980.a. teadmata Hõbehallid, pealt klapiga, külgedel kolme sinise (Adidase) triibuga nöörkinnisega nahksed saapad. Eesti Spordimuuseum ESM Fp 900:1/ab S Allar Levandile kuulunud suusasaapad 1980.a. Saapaninadel Levandi autogrammid. Saapad olid kulunud ja deformeerunud. Naha puuhastamine (lakibensiin) ja pinna viimistlemine (antiikvaha, Klee-Lux vaha). Saabaste vormimine. Konserveerimine 2002.a. Konservaator Reet Brido
pilt_4022 95 Gunnar Vaidla Noorsooteatri fotod 1964-1990 Päev proovisaalis Gunnar Vaidla 1980.a. 0,35 cm must-valge negatiiv Eesti Teartri- ja Muusikamuuseum Lavakunstikateeder: koolipäev balletitunnis Negatiivid olid ideaalses korras Must-valge negatiiv digiteeriti. Digiteeritud 2016.a. Digiteerija Jaanus Heinla, Mari Siiner
pilt_3881 96 Vaated Toompeale (Views to Toompea) Lapin, Leonhard 1999.a. kõrgus 6 cm, laius 9 cm, sügavus 0,6 cm akrüül Eesti Kunstimuuseum SA Muuseumikogu Nüüdiskunstikogu EKM j 57252:69 FV 424:69 Eesti kunsti ühe silmapaistvaima avangardisti, Leonhard Lapini poolt Kumu kunstimuuseumile 10. juubeliks kingitud 70 minimaalist koosnev valik „Vaated Toompeale“ on osa suuremast sarjast, millega autor töötas ajavahemikus 1999-2002 ning kuhu kuulub kokku üle 200 väikseformaadilise maali. Kunstnik maalis üle 1990. algul Eestis käibel olnud ostukaarte, milledel on kujutatud Toompea panoraam ning mis võimaldasid normeeritud koguses esmatarbekaupu omandada. Autorile omase teravmeelsusega käsitleb teos üht Eesti lähiajaloo sotsiaal-poliitilist nähtust ning esindab legendaarse avangardisti hilisemat tarbimisühiskonna ilmingutest tõukuvat loomingut. (14.09.2016) allikas: https://www.muis.ee/museaalview/3208728 Digiteerimisel oli objekti seisund väga hea Objekti ei vajanud eelnevat konserveerimist Digiteeritud 2016.a. Digiteerija Jaanus Heinla, Mari Siiner
pilt_3883 97 Grosside suguvõsa vapp Kavandi autor Ain Seeblum. Teostus Kanutis. 2001.a. 68 x 79 x 8 cm Valmistatud kasest, krunditud ja värvitud. Erakogu. Vapp asub Halliste kiriku seinal. Perekond Gross on eesti kultuuriloos vaieldamatul juhtival kohal. 2000 aastal toimunud Grosside suguvõsa vapikonkursi võidutöö. Valmistati vapp vastavalt kavandile. Teostus: Enn Tedre, R. Tedrekull
pilt_3900 98 Välis-Eesti Korp! Wäinla 80! Vivat, Crescat, Floreat Korp! esemete digiteerimine Erinevad 20 saj. erinevad metall, tekstiil, paber Erakogu Tegemist on 1924. aastal Danzigis (praegune Gdansk Poolas) asutatud korporatsiooniga, mis ühendas välismaal õppivaid eesti soost meesüliõpilasi. Allikas: http://deepthought.ttu.ee/ajaleht/tp1999/6detsember1999/vainla.html Seisund digiteerimisel oli hea Digiteeritud 2016.a. Digiteerija Jaanus Heinla, Mari Siiner
pilt_3890 99 Tom of Estland Fond, Soho 2012.a. kõrgus 190 cm, laius 140 cm õli, lõuend Tartu Kunstimuuseum TKM TR 18669 M 4056 Tartu Kunstimuuseum soetas maali Kultuurkapitali toel Seisukord digiteerimisel oli hea Digiteeritud 2016.a. Digiteerija Jaanus Heinla, Mari Siiner
pilt_3891 100 Untitled 12 kaanekujundus: "Megiddo", viimsepäeva lahing. Anton Vill (sündinud 18. augustil 1979 Tartus) on eesti kunstnik. 2015.a. 26x21 cm Paber, tint, tindijoonistus Anton Vill Tindijoonistuste digiteerimine. Anton Villa kohta 2000. aastal tegi ta 3D-animatsioone Eesti paviljonile EXPO-l (samal näitusel sai kuulsaks Andrus Kõresaare ja Raivo Kotovi projekteeritud nõndanimetatud Porgandimaja). 2003. aastal võttis Anton taaskord vennast eeskuju ning suundus Austraaliasse. Ta elas Brisbane-is ning töötas firmas Creative Assembly mängusarja "Total War" animaatorina. 2003. aasta lõpul suundus ta Sydney filmitööstusesse. Ta asus tööle firmas Animal Logic multifilmi "Lustakad jalakesed" (inglise k. "Happy Feet") kontseptuaalse disainerina. Film pärjati Oscariga täispika animafilmi kategoorias. Töö käigus sõbrunes Anton filmirežissööri George Milleriga. George'ile meeldisid Antoni maalid ning ta kutsus teda enda firmasse tööle. Kennedy Miller Mitchellis töötas Anton filmidega "Mad Max", "Justice League of America" ning "Happy Feet 2". Seisukord digiteerimisel oli hea Digiteeritud 2016.a. Digiteerija Jaanus Heinla, Mari Siiner